Artikkel

Richardi lugu Marsimehe auhinnareisist Lapimaale.

Olin ammu juba juba tahtnud sõita Lapimaale ja näha, kus Jõuluvana elab ja mida     nad seal päkapikkudega teevad.

  Ja siis äkki ühel päeval helistas mulle minu parim sõber Reio ja ütles, et tema võitis  Marsimehe vitamiinidega reisi Lapimaale ja kingib selle jõuludeks minu perele, kuna ta   ise on seal juba käinud. Nüüd hakkas täituma ka minu üks jõulusoov.

Asusime teele Germalo reisidega 2. jaanuaril. Sõitsime laevaga Helsingisse ja sealt edasi põhja poole. Sõita oli vaja kokku 800 kilomeetrit. Esimesel ööl olime Oulus, kus oli külma juba -28⁰C  ja Soome ilmateade nätas, et Rovanimes on veelgi külmem.

Järgmisel päeval asusisme teele jõuluvana juurde. Jõudsime keskpäeval Rovaniemi Santa Parki. See oli väga vahva koht. Seal nägime mida päkapikud teevad terve aasta jooksul. Rongiga sõitsime sisse tunnelisse, kus sai nende tegevust jälgida. Käisin selle rongiga 3 korda sõitmas. Lõpuks jõudsime ka Jõuluvana juurde. Ta oskas isegi natuke Eesti keelt. Küll oli vahva.

Järgmisena läksime pea Jõuluvana juurde. Seal olid maja ees vahvad liuväljad ja maja kõrgused lumememmed. Jõuluvana juurde pääsemiseks tuli järjekorras seista, sest paljud lapsed tahavad temaga kohtuda. Jõuluvana majas oli suur ajamasin hästi suurte hammasratastega. Lõpuks saingi Jõuluvanaga kokku. Küll oli vahva. Tegime pilti ka. Selles kohas oli märk, et oleme ületanud põhjapolaarjoone.

Järgmisel päevalolime Kuusamos, kus oli väga külm 30 kraadi. Panime hästi paksult riidesse. Kõigepealt käisime Ruka suuskeskuses ja siis läksime põhjapõtradega sõitma. See oli tõelislt lahe. Sain ka tunnistuse põhjapõtradega sõitmiseks. See kehtb viis aastat, siis peab tagasi minema ja uuendama enda oskusi. Järgmisena toimus lasso võistlus, mille mina võitsin. Sain pärast jõuluõhtusöögil ka autasuks põdrasarve, mille saab kaela panna. See on nüüd minu õnneamulett. Hästi tore päev oli. Sai kelgutada, mootorsaaniga sõita ja ise vorsti küpsetada. Õhtul tuli veel jõuluvana ja saime kõik kingitused. Saime ka tunnistuse, et oleme ületanud põhjapolaarjoone. See oligi viimane päev. Järgmisel hommikul kell kaheksa hakkasime tagasi kodu poole sõitma. Nii kahju oli ära minna. Mina tahan kindlasti sinna uuesti tagasi minna. See oli kõige vahvam reis, kus ma käinud olen.   

Seotud artiklid