Artikkel

Kividest kompass

Kompassi tegemiseks on kõigepealt vaja määrata ilmakaared. Põhjasuuna leiad kätte nii, et torkad päeval kella ühe paiku maa sisse pulga. Suund, kuhu langeb vari, näitabki põhja. Lõuna paikneb põhja vastassuunas, sealt paistab keskpäeval päike. Talvel paistab päike lõunast kell 12, suvel aga tund aega hiljem, sest kevaditi keeratakse kellad tunni võrra ette.
Kui nüüd seista näoga põhja poole, siis saad määrata ka ülejäänud ilmakaared. Nii jääb lääs vasakule ja ida paremale. Kirre jääb põhja- ja idakaare vahele ning kagu lõuna- ja idakaare vahele. Edel paikneb lõuna- ja läänesuuna vahel ja loe põhja- ja läänesuuna vahel.

Kui ilmakaared on määratud, siis saab hakata maapinnale kompassikive laduma. Põhja-, lõuna-, ida- ja läänesuuna märkimiseks võib kasutada veidi suuremaid kive, sest need on olulisemad ilmakaared. Kirde-, kagu-, edela- ja loodesuuna võib märkida väiksemate kividega. Kui kõik ilmakaared on kividega märgitud, näeb kompass välja nagu väike päike.

Selleks, et oleks aru saada, mis suund on, tuleks ilmakaari näitavate kiirte juurde kirjutada tähed.
Rahvusvaheliselt tähistatakse põhjakaart N-tähega ja lõunakaart S-tähega, läänt tähistab W ja ida O või E. Need tähed on lühendid saksa- ja ingliskeelsetest ilmakaarte nimetustest. Tähtede ladumisel tasub kasutada hästi pisikesi kive, sest näiteks S-tähte on suurtest kividest keeruline teha.

Kivikompassi tegemisel võib peale erivärviliste kivide ka muid materiale kasutada. Näiteks pihlakamarju, mis on lahedalt oranžid või käbisid või tammetõrusid. Kompassi ei pea tegema ilmtingimata rannas, selle võib teha ka koduõue või -aeda.

Piret Raud, TÄHEKE
23. september 2007 21:09

Foto: Martti Kalda