Artikkel

Hambapesu ABC

Hambapesu ABC

Et ära hoida kaariest või kroonilist igemepõletikku, tuleb olla osav ja sihikindel suuhügieeni eest hoolitseja.

• Hambahaiguste ärahoidmiseks on tähtis, et iga hamba pinnalt eemaldataks katt hoolsalt ja korrapäraselt
• Katt ei eemaldu mehaanilise puhastamiseta, näiteks õunte söömine või nätsu närimine puhastab hambaid katust vaid osaliselt.
• Et puhtaks saaks ka hambavahed, tuleb kasutada hambaniiti, tikku või vaheharja. Hambaniiti kasutatakse väikeste hambavahede, vaheharja suuremate vahede puhastamisel.
  Hambaniite on kaht tüüpi: floss ja tape.Floss on peenem ja kiulisem, tape laiem ega purune
  hamba vahel.

Abimees nr 1 - õige hambahari

• Tõhusaim abimees katuga võitlemisel on hambahari, kuid harjamisel ei loe niivõrd tugevus kui õige harjamistehnika.
• Harjad on sünteetilisest materjalist, mistõttu need on hügieenilised ja neid kerged puhastada.
• Hea hambahari on tihedate pehmete harjastega (soft). Hammaste pesemise eesmärk on eemaldada hammastelt katt ehk bakterimass, selleks pole tarvis n-ö terasharja ehk kõva hambaharja, mis võib igemeid ja hambaid vigastada.
• Hambahari võiks olla lühikese, 30-35millimeetrise peaga, nii pääseb harjama ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, näiteks purihammaste tagumistele külgedele.
• Kindlasti tuleks hambahari iga 2-3 kuu tagant välja vahetada, sest selle ajaga kaotab hari elastsuse, harjased deformeeruvad, muutuvad ebaühtlaseks ning hambapind jääb puhastamata.
• Hambaharja kiire kulumine näitab, et harjad hambaid liiga tugevasti ja/või valesti. Sellisel juhul tuleb muuta hammaste pesemise tehnikat.

Abimees nr 2 - õige pasta

• Hambapasta poleerib hambapinna puhtaks ja annab hambakudedele mineraalaineid.
• Pastat pannakse harjale hernetera suurune kogus ning sülitatakse suust välja alles hammaste pesemise lõppedes, et pasta saaks hammastele mõjuda parajalt kaua.
• Tähtis on hambaid harjata piisavalt kaua - 2-5 minutit, et tagada vajalik hambapasta keemiline mõju hammastele.
• Hammaste pesemise lõpus tuleks harjata ka keelt.
• Kuna pastade hambahaigusi ennetav mõju põhineb nende fluorisisaldusel, võiks arvestada oma kodukoha vees sisalduva fluoriga.
• Et vees ei ole enamasti hammastele vajalikul hulgal fluori, peaks fluori sisaldavat hambapastat kasutama enamik Eesti inimesi. Erandiks on Pärnu, Virtsu, Haapsalu jt Lääne-Eesti rannikualad, kus joogivees on fluori ülearugi. Kuna liigne fluor kahjustab hambaemaili, tuleks seal eelistada hambapastasid, mis ei sisalda fluori.
• Hambaarsti soovitusel tasub lisaks võtta fluori sisaldavaid tablette, juua või loputada suud 0,05% naatriumfluoriidi lahusega. Kaariese riskirühma kuuluvatel inimestel võib hambaarst katta hambaid ka fluori sisaldavate lakkide, geelide või hermeetikumidega.
• Ksülitooli lisamine tõhustab fluori sisaldavate hambapastade efektiivsust, kuna ksülitool ja fluor mõjuvad koos paremini kui kumbki eraldi. Siiski on ksülitooli mõju tõhusaim just närides (tabletid, närimiskumm).
• Hambaauke ksülitool ei paranda, kuid hambaemaili pisikahjustused võivad selle mõjul taanduda.
• Tugevalt teralist (abrasiivset) pastat, näiteks soodaga, valgendavat, suitsetajatele mõeldud pastat või hambapulbrit on soovitatav kasutada 2-3 korda kuus. Pikaajaline kasutamine võib tekitada hambaemailile vagusid ja muid defekte.
• Suuveed mõjuvad hambakatu kasvu piirajana väga erinevalt. Tõhusad on need, mis sisaldavad naatriumfluoriidi ja amiini-tinafluoriühendeid, ülejäänutel on lihtsalt suud värskendav toime. Kloorheksidiini sisaldavat suuvett kasutatakse aga juhul, kui hammaste pesemine on mingil põhjusel raskendatud.

Hambapesu ja toit

• Söö mineraalaineterikast toitu ning ära liialda süsivesikutega. Alati pole oluline suhkrut sisaldavate maiustuste hulk, vaid see, kui tihti neid süüa ehk kui pikk on aeg, mil kleepuvad magusained hambaemaili katavad.
• Hammaste tervise huvides püüa süüa kuni viis korda päevas, siis jõuab sülg vahepeal neutraliseerida hapete mõju ja uhada hammastelt toiduosakesed. NB! Suhkruga tee või kohvi joomine ning ksülitoolita närimiskummi närimine läheb kirja söögikorrana.
• Eriti hästi sobivad söögikorda lõpetama puuviljad ja marjad, sest närimine suurendab hammastele kasuliku sülje hulka. Igapäevane hapude tsitrusviljade söömine võib aga põhjustada hammaste lagunemist.
• Hambaid tuleks pesta hommikul ja õhtul pärast sööki, õhtust pesemist ei tohiks kunagi unustada. Üle kahe korra päevas pole vaja hambaid siiski pesta.
• Hambaid ei ole soovitatav pesta kohe pärast söömist, kuna hambaemail on siis pehme ja hambaharjaga pesemine võib pinda kahjustada.
• Pärast õuna söömist tuleks hambapesuga oodata vähemalt pool tundi, sest õunas olevad happed nõrgestavad hambaemaili ning hambapasta mõjul hakkab see kuluma.

Kuidas pesta?

• Liiga tugeva harjamise korral taandub igemepiir ning mõne aja pärast muutuvad hambakaelad tundlikuks.
• Et vältida liigset survet hambakaeladele, tuleks hambaharja sõrmede vahel hoida nagu pliiatsit. Kui hoiad harja rusikas, kasutad liigset jõudu, mistõttu kuluvad nii hambad kui ka hambaharja harjased.
• Hammaste pesemiseks soovitatakse nn Bassi tehnikat, s.t hambaharja liigutatakse lühikeste vibreerivate liigutustega edasi-tagasi 2-3 hambal korraga.
• Pesemisliigutused võiks olla maksimaalselt ühe hamba pikkused - hoogne liigutus üle hammaste ei eemalda tõhusalt kattu, küll aga kulutab hambaid ja ka harja.
• Harjased tuleks suunata 45kraadise nurga all poolviltu igeme ääre ja hambakrooni vastu, siis puhastavad harjased hästi nii hambapinda kui ka masseerivad igemeid.
• Harjamist võiks alustada purihammaste keelepoolsest küljest, liikudes teise poole purihammasteni.
• Jätka purihammaste põsepoolsest küljest, liikudes teise poole purihammasteni.
• Lõpeta hambapesu hambumispinna harjamisega.
• Kui alustada kergemini ligipääsetavatest kohtadest, võib tagumiste hammaste puhastamine sootuks ununeda.
• Esihammaste tagant harjates võib harja pöörata püstiasendisse.
• Hammaste kulumise vältimiseks on hea alustada pesemist iga kord erinevast purihammaste keelepoolsest küljest.
• Pärast korralikku harjamist tunduvad hambapinnad keelega katsudes siledad, seega on katt hammastelt edukalt eemaldatud. Kui tekib kahtlusi, võib apteegist ja hambaarstilt saadavate hambakatu värvimise tablettidega kontrollida, milliseid kohti tuleks veelgi hoolikamalt puhastada. Suuhügieeni selliselt hinnates saab teada, kui suur on kaariese või igemehaiguste oht.
• Kui õige harjamistehnika ei aita, võib hammastel lihtsasti eemaldatava hambakatu asemel olla hambakivi. Hambakivi koduste vahenditega eemaldada ei saa, kahtluse korral tasub pöörduda hambaarsti või suuhügienisti poole.
• Hambaid ei saagi korralikult puhtaks, kui suus on katu jaoks soodsad tingimused, näiteks poleerimata täidised, hambakivi, lahtisi kaariesekolded ehk hambaaugud jms.

Artikkel ajakirjast - Tervis Pluss

Ode hambakliiniku suuhügienist Terje Altosaar.