Artikkel

Jänesed aia taga

Mets piirab meie maja kolmest küljest ja ulatub kahest küljest akende alla. Läänekaarde jääb siiski väike, poole jalgpalliplatsi suurune lagendik. Heina ei niideta seal enam ammu. Südasuveks tõusevad oblikaladvad, kasteheinakõrred ja kellukatepuhmad üle põlve.

Ühel juulikuu päeval sattusime lastega läbi rohutihniku teed murdes kolmele pisikesele jänesepojale. Pisikesed pruunikashallid mügarad kükitasid teineteise kõrval tillukeses maapinnalohus, hästi varjatud mullusest kuluvaibast.

Kas sa näe, missuguse paiga oli vanajänes valinud oma lastele! Lausa inimese külje all, aia taga, milles pealegi suur koer haukumas! Kas metsas oli varjulisi põõsaaluseid vähe? Missugune rumal jänesemamma!

Aga kui järele mõelda? Tallamata rohu põhjal võis jänes taibata, et inimesed selle lapi lähedal ei liigu. Koer aiast välja ei saanud. Haukus mis ta haukus, sellest võis kõvasti kasu olla. Kas läheb rebane koera lähedusse kolama? Mamma jänes võis sellele küsimusele vastust teada.

Pojad olid äsja sündinud, kõige enam päeva või paarised. Nii väike poeg sõltub täiesti emapiimast. 12 päeva peab jänesepoeg seda saama. Tähendab, emme peab õige pea neid toitma tulema.

Ega ta vist suisa valgel ajal tule, niisiis seadsin end päikese loojangu ajal akna kardina varju. Aga piimatooja tulekut ma ei märganud. Kas ta hiilis kohale, kõht vastu maad? Ära läks ta igatahes jänese kombel. Paari võimsa hüppega oli kadunud.

Pojad jäid rohulagendikule nädalapäevadeks. Kasvasid kiiresti, peitsid end järjest osavamalt. Hiljem sain teada, et koos kükitavad nad ainult paar esimest päeva. Pärast seda hoitakse õdedest-vendadest parasjagu kaugemale. Aga kui kätte jõuab õhtu, tuleb igaüks oma rada mööda sünnipaika tagasi. Koos jäädakse siis ema ootama. Oodata pole kaua, kümmekond minutit, nii täpselt teavad pojad ette ema ilmumist. Samuti nagu nad teavad, et imemisega on kiire-kiire. Juba on ema jälle kadunud ja pojad lähevad jälle lahku. Nii on neil suurem võimalus ellu jäädal.

Meile hästi tuttava halljänese elu pole pikk, kui hästi läheb, siis neli aastat. Igal aastal toob jäneseema ilmale kolm-neli pesakonda. Ei ole tema elus ootamist. Kui ta pisikesi imetamas käib, on tihti juba uued pojad kõhus kasvamas. Kui palju neid korraga sünnib? Kaugeltki mitte nii palju, kui ohutult puuris kükitaval küülikul. Kaks-kolm, vahel ka neli. Ja esimesel nädalal tunneb jänesseema muret kõigi nende pärast.

Jaan Rannap, TÄHEKE
26. aprill 2005 15:01

Allikas: